Muukeelse lapse keeleline areng




MUUKEELSE LAPSE KEELELINE ARENG
¡  Keelekümblus on kakskeelse hariduse rikastav õppevorm – selle üks eesmärk on lapse võrdselt head oskused nii emakeeles kui ka teises keeles
¡  Lapsekeskne õpetus, mis rikastab ja annab toimiva kakskeelsuse.
¡  Loomulik keeleõpe, kus keel omandatakse emakeele põhimõttel.

TEISE KEELE ARENGU I FAAS - VAIKIV PERIOOD
Laps saab keelest aru, aga ei tunne turvaliselt, et suhelda. Laps saab aru siis, kui keele omandamine toimub tema jaoks mõttekas suhtluses ja füüsilises tegevuses. Kasutavad mitteverbaalseid vahendeid  - kehakeele vestlus.
Vaikiva perioodi ehk mitteverbaalse perioodI ajal lapsed:
·         osutavad sõrmega
·         kasutavad žeste
·         noogutavad
·         kordavad järele sõnu, mida teised ees ütlevad
·         sosistavad
Kui laps ei räägi, siis ta ikka areneb, areneb hääldus, keelestruktuur.
Vaikiv periood võib kesta 10 tunnist kuni 7 kuuni, erandjuhtudel ka kuni aastani.

Mida õpetaja saab teha esimeses faasis?
·         Kasutab žeste ja miimikat.
·         Osutab objektidele, näitab ette.
·         Räägib lihtsustatult ja aeglasemalt.
·         Kordab sõnu, saadab oma tegevusi kõnega.
·         Kasutab liikumist, muusikat ja visuaalseid abivahendeid.
·         Kasutab praktilistel kogemustel põhinevaid tegevusi.
·         Kasutab objekte, mille abil end arusaadavaks teha.
·         Asetab seinale pildid ja laseb lastel osutada piltidele, mis sümboliseerivad nende vajadusi, laseb lastel osutada tuttavatele objektidele ruumis (näita, kus on ....).

Strateegiad laste keelearengu toetamiseks mitte-verbaalsel vaikival perioodil  (Priscilla Clark 1992)

·         Jätkatakse rääkimist isegi siis, kui laps ei vasta
·         Tegevused väikestes rühmades
·         Kasutatakse palju erinevaid küsimusi (parafraseeri)
·         Emakeelsete ja mitteverbaalsete vastuste võimaldamine
·         Iga väiksema edusammu ja aktiivsuse eest kiitmine
·         Pidev kordamine ja korduvate sõnade ning fraaside kasutamine
·         Tegevused, mis võimaldavad laste vahel teises keeles suhtlust
·         Tegevused, mis võimaldavad keelekasutust rollimängudes

Mängud, mis sobivad vaikivasse perioodi:
§  Kuulamismängud
§  Lotomängud
§  Bingo
§  Pirn – pirn – õun
§  KIM-i mäng
§  Võlurimäng

KÕNEARENGU II FAAS  - (VARANE KÕNETEKKE FAAS)
KEELE TOOTMINE EHK RÄÄKIMA HAKKAMINE
Lapsed hakkavad teise keele kõnelejatega sotsiaalselt suhtlema, kasutama üksikuid fraase ja sõnu teises keeles. Suhtlemine õpetaja ja teiste lastega toimub etapiti.
·         Holistiline faas (holofraasid).

Holofraasid on rutiinsed kõnesegmendid, fraasid, mida õpitakse ühtse tervikuna (näiteks: Ole tasa! Lähme õue!), mis ei pea koosnema selle osade mõttest.
Lausel on lapse jaoks mingi tähendus, kuigi üksikuid sõnu ei eralda. Nad saavad end holofraaside abil hõlpsasti väljendada ning osaleda vestluses, teadmata holofraasi iga üksiku elemendi tähendust ja grammatilist struktuuri.

·         Koodivahetus  (segakeel)
Laps ei räägi veel sihtkeelt, kuid järjepanu tulevad üksikud sõnad. Tuleb segakeel, kus laps kasutab sihtkeelt ja emakeelt segamini. Kui ei tule meelde, ütleb emakeeles.
Mida õpetaja saab teha kõnemoodustamise faasis?

·         Õpetaja on lapsele keeleliseks eeskujuks nimetades sõnu ja kasutades lihtsaid fraase, mis korduvad päevast päeva ja mida lapsel on lihtne meelde jätta.
·         Õpetaja kommenteerib oma tegevust.
·         Kasutab žeste, osutab objektile,  näitab ette.
·         Kommenteerib lapse tegevusi.
·         Julgustab lapse igat katset end teises keeles väljendada.
·         Parafraseerib  - sõnastab ümber.
·         Viib läbi rutiintegevusi – päevast päeva korduvad rutiintegevused ja fraasid
suurendavad toimetulekut ja arusaamist .

 Õpetaja keelekasutuse põhimõtted kõnemoodustusfaasis:

·         Kasutab grammatiliselt lihtsaid lauseid.
·         Kasutab lihtsat igapäevast sõnavara.
·         Kordab lapse poolt öeldud lauseid.
·         Räägib asjadest, mis on tugevalt kontekstiga seotud.
·         Kasutab kehakeelt, miimikat, objekte ja ettenäitamist.
·         Rõhutab tähtsaid sõnu.
·         Räägib aeglaselt.

Mängud, mis sobivad kõnemoodustamise faasis.
¡  Käisin ja nägin
¡  Nipitiri
¡  Ring ringis
¡  Värvilised taldrikud
¡  Kuum pall


KÕNEARENGU III  FAAS – PRODUKTIIVSE KEELEOSKUSE ARENG
Loov keelekasutuslaps püstitab kuuldu põhjal keelehüpoteese, mitte ei korda täiskasvanu järgi nagu papagoi. Laps hakkab kasutama korrektset sõnavara, grammatikat ja hääldust, konstrueerib tähendused ja reeglid teises keeles emakeele eeskujul.
Selles faasis on oluline, millised keeleõppetingimused on lapsele loodud.
·         Keelekeskkond
-          Kas keele omandamiseks on loodud sotsiaalne keskkond, kus lapsel on motivatsioon sihtkeelt kuulata ja kasutada?
-          Kas laps on ümbritsetud rikkaliku keelekeskkonnaga, kus rõhuasetus on sisendi arusaadavusel?
·         Motivatsioon
-          Kas laps suhtub positiivselt sihtkeelde ja selle kõnelejatesse?
-          Kas laps soovib sihtkeele kõnelejatega suhelda?

Õpetaja saab selles faasis lapse keelelist arengut toetada:
·         Toetades last tema jutustamiskatsetes näidates üles huvi.
·         Kasutades žeste
·         Parafraseeerides (öeldes korrektselt ümber) laste vigaseid lauseid, öeldes täislausega laste ühesõnalisi vastuseid
·         Tõlkides lapse emakeelsed laused sihtkeelde ja neid koos korrates.
·         Luues rikkaliku keelekeskkonna nii suuliselt kui visuaalselt.
·         Laiendades sõnavara jutustamise käigus ning tutvustades uut sõnavara kontekstis, piltidel või objektidele osutades


Teise keele kõneleja keelearengu III faas kestab ca aasta. Lapsed hakkavad rääkima:

·         Hakkavad kasutama dialoogi
·         Loevad liisusalme ja laulavad
·         Esitavad lihtsaid küsimusi
·         Vastavad lihtsatele küsimustele
·         Hakkavad jutustama
·         Kasutavad koosdivahetust segakeelena – kasutavad sõnu mõlemast keelest
·         Kasutavad pikemaid lauseid õpetaja antud keelemudelite eeskujul.
·         Mida rohkem lapsed keelt õpivad, seda vähem toetuvad nad omandatud fraasidele, seda rohkem hakkavad nad omandama lause süntaktilist struktuuri.


IV JA V KÕNEARENGUFAAS

IV keskaste - Lapsed hakkavad kasutama keerukama konstruktsiooniga liitlauseid ja moodustama pikemaid jutustusi, esitavad selgitust ja põhjendust paluvaid miks? küsimusi ja oskavad neile vastata (põhjendada, selgitada, kirjeldada), oma mõtteid avaldada.
See võtab veel ühe aasta aega.
V Kõneladususe faas
Õpilased on võimelised ilma probleemideta osa võtma sihtkeeles toimuvast õppetööst oma vanuseastmes, nad kasutavad sõnavara ja grammatikat emakeelekõneleja või sellele lähedasel tasemel.

 Teise keele arengu  perioodid kokkuvõtvalt:

1.      Saab keelest aru.
2.      Kordab, matkib lühikesi fraase.
3.      Hakkab muutma neid fraase ja pikendama (analüüsimist alustavad lapsed lõpust ja liiguvad keskele)
ü  MA TAHAN JOONISTADA/VOOLIDA
ü  MA TAHAN/OSKAN JOONISTADA
4.      Iseseisev loov keeletootmine.
Parema tulemuse saavutamist teise keele omandamisel soosib:
·         Turvaline ning arengut soodustav keskkond - mänguline keeleõpe.
·         Õpetaja isiksus:
- täiskasvanu peab kohandama oma keele lapse arengutasemele sobivaks,
- on emotsionaalne,  illustreerib oma kõnet liigutuste ja piltidega.
·         Oluline lapse enda aktiivsus keele omandamisel (ja kohalkäik).
·         Lapsevanema toetus ja positiivne suhtumine õpitavasse keelde ja kultuuri.
·         Kõrge ootuse puhul tulemused paremad.
„Rääkivad seinad“ - ruum kui teatmeteos:
Ruum, kus lapsed õpivad, peab looma atmosfääri, kus lapsed julgevad võtta riske ja eksperimenteerida erinevate oskuste ja võtetega. Sellele aitavad kaasa, vajalike vahenditega varustatud erinevad tegevuskeskused ning seintele asetatud keelenäited. Kuid kasu on neist alles siis, kui neid aktiivselt kasutada nii, et nad hakkavad „kõnelema“
Keelekeskkonna loomisel on oluline osa õppevaral – mänguvahendid, trükised jm, mis võimaldavad lastel mitmekülgselt tegutseda, pakuvad keeletuge ja abistavad õpetajat ümbritseva maailma vahendamisel. Kõik materjalid on koos lastega seintele pandud, aga mõnikord ka koos valmistatud.
Ruumis nähtavale kohale paigutatud materjalide eesmärk:
·         Saada informatsiooni
·         Laiendada (kinnistada) sõnavara
·         Pakkuda visuaalset tuge keeleõppes – aitab selgitada sõnade tähendust, tagada parem arusaamine
·         Suurem osa väljapandud materjalist peab lapsele abiks olema ülesannete paremaks mõistmiseks ja ka selleks, et neile õppimise käigus viidata
·         Õpetab süsteemsust, arendab tähelepanu ja  mõtlemist – eeltöö edaspidiseks teatmeteoste kasutamiseks
Keeleõppele aitavad kaasa (toetavad) alljärgnevad näitlikud eksponaadid,  (trükisõnarohked väljapanekud):
-   Rühmareeglid, kokkulepped
-   Numbrikaardid koos vastava sõnaga
-   Tähestiku tähekaardid koos tuntud sõnadega
-   Nädalapäevad, kalender, ilmateatekaart
-   Illustratsioonide ja nimetustega näitlikud kaardid/plakatid (varem läbivõetud teemadega)
-   Illustreeritud seinasõnastik, mis on seotud käsiloleva teemaga (Näiteks: teemaga seotud esemed, illustratsioonid ja pildiseeriad, mis on varustatud sõnasedelite, lausemallidega)
-   Selgelt märgistatud ja nähtavad esemed/keskused
-   Käesolevate luuletuste, laulude ja juttude sõnad ning illustratsioonid



                      Koostanud Hedi  Minlibajeva, Nonna  Meltsas
2016