Õppekava

Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad:

Mina ja keskkond sisaldab:
sotsiaalset, loodus-ja tehiskeskkonda ning tervisekasvatust.
Keel ja kõne sisaldab:
keelekasutust, jutustamist, kuulamist, suhtlemist, lugemist, kirjutamist ning lastekirjandust.
Matemaatika sisaldab:
hulki, loendamist, arvutamist, suurusi, mõõtmist, geomeetrilisi kujundeid.
Kunst sisaldab:
voolimist, joonistamist, maalimist, meisterdamist, kunstiteoste vaatlemist, kujutamist, väljendamist, kujundamist.
Muusika sisaldab:
laulmist, muusika kuulamist, muusikalis-rütmilist liikumist, pillimängu.
Liikumine sisaldab:
kehalise kasvatuse alaseid teadmisi, põhiliikumisi, liikumismänge, tantsu ja rütmikat, erinevaid spordialasid.




VALDKOND MINA JA KESKKOND


EESMÄRGID
Laps mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma terviklikult.
Laps omab ettekujutust oma minast ning enda ja teiste rollidest elukeskkonnas.
Laps väärtustab nii eesti kui ka oma rahvuse kultuuritraditsioone.
Laps väärtustab enda ja teiste tervist ning püüab käituda tervislikult ja ohutult.
Laps väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi.
Laps märkab nähtusi ja muutusi looduses.

KAVANDAMINE JA KORRALDAMINE
1. Valdkonna temaatika valitakse igapäevaelust ja last ümbritsevast keskkonnast.
2. Ümbritseva maailma uurimine, kogemine ja märkamine toimub mängu ja igapäevatoimingute kaudu, kasutades erinevaid meeli ning aistinguid (vaatlemine, nuusutamine, maitsmine, kompimine, kuulamine).
3. Toimub erinevate tegevuste lõimimine. Lõimitakse võrdlemist, modelleerimist, mõõtmist, arvutamist, vestlemist, ettelugemist, liikumist, kunsti- ja muusikategevusi.
4. Lapsi suunatakse küsimusi esitama (probleemi püstitamine), vastuseid leidma (oletama, kontrollima) ja järeldusi tegema mängus, looduses, liikluses, oma tervise jm. märgatu kohta.
5. Lapsi suunatakse materjale ja vahendeid säästlikult kasutama ja heaperemehelikult käituma.

AINEKAVA

3-4 aastased lapsed

Sotsiaalne keskkond
1. Mina ja minu perekond. Minu ees- ja perekonnanimi. Vanus. Minu kehaosad. Ma kasvan ja arenen ( miks riided ja jalanõud on väikseks jäänud?)
2. Minu pereliikmete kodused tööd. Puhke- ja pidupäevad koos perega. Poiss ja tüdruk.
3. Kodukoht Õismäe ( kodu, lasteaed, kauplus). Erinevad tööd.
4. Minu sünnimaa. Minu kodulinn Tallinn. Eesti lipp.
5. Mardipäev, Kadripäev. Rahvakombed nendel päevadel.
6. Jõulud. Päkapikud ja jõuluvana. Ruumide kaunistamine. Uus aasta.
7. Kevadpühad. Kevad looduses. Munade värvimine.
8. Emadepäev. Lilled emale, kingituste valmistamine. Ema tööd, ema abistamine.
9. Isadepäev. Isa töö.
10. Vastlapäev, vastlakombed. Vastlakuklid.
11. Rahvariided.
12. Jaanipäev.
13. Tervislik eluviis. Liikumise tähtsus. Kultuurhügieenilised harjumused. Seep ja vesi.


Looduskeskkond
1. Taimede ja loomade mitmekesisus.
2. Puud: kask, kastan, kuusk, mänd, vaher, paju, õunapuu, kirsipuu (puu, oksad, lehed).
3. Põõsad, nende osad. Põõsad aias ja metsas ( maasikas, vaarikas, mustsõstar, karusmari). Sirel.
4. Aia- ja metsalilled. Aster. Toalilled. Veekogudes kasvavad taimed (vesiroos). Seened: söögiseened ja mürgised seened ( kärbseseen, puravik ).
5. Koduloomad ja nende pojad. (koer- kutsikas, kass- kassipoeg, siga- põrsas, kukk, kana- tibu ). Loomade häälitsused: näugumine, haukumine jne.
6. Metsloomad: jänes, orav, rebane.
7. Linnud ja linnulaul. Paigalinnud: vares, varblane, tuvi. Kuldnokk- kevadekuulutaja.
8. Kalad ja kahepaiksed ( haug, konn ).
9. Selgrootud: liblikas, mesilane, sipelgas.
10.Putukad: lepatriinu.
11.Aastaring: kuud, rahvakalendri tähtpäevad. Päev ja öö.
12.Tööd looduses eri aastaaegadel ( külv, koristus, kastmine jne.).
13.Areng loomariigis. Loomade talveuni (karu).
Tööd õues erinevatel aastaaegadel ( lehtede riisumine jne.).
14. Looduskaitse.
15.Aed- ja köögiviljad.
16.Loodusnurk (alpikann, suurelehelised ja väikselehelised taimed). Akvaarium.
17.Ained ja nende olekud. Vesi, liiv, lumi.

Tehiskeskkond
1. Kodumasinad: pliit, triikraud, veekeetja, pesumasin.
2. Tööriistad, nende eriliigid. Köögiriistad, aiatööriistad. Tutvustada tööriistu koos erinevate elukutsetega
3. Liiklusvahendid.
Maismaasõidukid: auto, buss, rong, tramm, troll, politseiauto, kiirabiauto.
Õhusõidukid: lennuk, helikopter.
Veesõidukid: laev, paat.
4. Sidevahendid: telefon.
5. Mõõteriistad: joonlaud, kraadiklaas, kaal.
6. Ohutustehnika: stepslid, masinad.
7. Käte pesemine vett säästes.
8. Prügi sorteerimine. Paberijäätmete viskamine prügikasti (vastavasse kasti).
9. Liiklusmärgid, valgusfoor. Valgusfoori tuled. Tee ületamine. Vöötrada. Tee ületamine vöötrajal. Liiklusmärgid: jalakäijate tee, jalgrattatee, bussipeatus, ülekäigurada.
10. Käitumine tänaval. Tänaval ei joosta, ei mängita. Mõisted kõnnitee ja sõidutee.



VALDKOND KEEL JA KÕNE

EESMÄRGID

Laps tuleb toime igapäevases suhtlemises.
Laps kasutab kõnes õiget hääldust, sobivaid grammatilisi vorme ja mitmekesist lauseehitust.
Laps tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu, on omandanud lugemise ja kirjutamise esmased oskused.

SISU
Keelekasutus: hääldamine, sõnavara, grammatika.
Suhtlemine, jutustamine, kuulamine.
Lugemine ja kirjutamine, lastekirjandus.

KAVANDAMINE JA KORRALDAMINE
Kõnearendus on lapse kõne ja suhtlemise sihipärane arendamine, kus lapsele õpetatakse suhtlemisel, teadmiste omandamisel, oma tegevuse kavandamisel kasutama eelkõige keelevahendeid (uusi sõnu, sõnavorme, lausemalle).
Lapse kõne arengut toetatakse kõikides tegevustes (mäng, käelised tegevused, liikumis- ja muusikategevused ning igapäevatoimingud). Lapsele luuakse kõnekeskkond, kus ta kuuleb teiste kõnet, saab rääkida reaalses suhtlussituatsioonis koos täiskasvanuga tegutsedes.
Lapsi suunatakse erinevate žanrite ettelugemise, dramatiseerimise, ümberjutustamise, joonistamise, oma raamatu koostamise jm. tegevuste kaudu kirjandust mõistma ja hindama. Ettelugemiseks valitakse žanriliselt mitmekesiseid raamatuid, mis toetavad lugemishuvi ning lugemis- ja kirjutamisvalmiduse kujunemist.
Õpetatakse lugemise ja kirjutamise esmaseid oskusi (häälikupikkuse eristamine, sõnade häälimine jne) mänguliselt ja igapäevategevuste kaudu.
Mitmekesistatakse kirjutamise harjutusi, kasutades erinevaid vahendeid, värvusi jm.

AINEKAVA:

KEELEKASUTUS: HÄÄLDAMINE, SÕNAVARA, GRAMMATIKA

3 kuni 4 aastased lapsed
1. Laps kasutab kõnes eri tüüpi lihtlauseid sh koondlauseid.
2. Laps kasutab kõnes lihtsamaid suhteid väljendavaid rindlauseid.
2. Laps kasutab kõnes õigesti tegusõna lihtmineviku vorme ( nt sõitis, laulsid).
3. Laps kasutab ja mõistab kõnes nii üld- kui ka liiginimetusi ( nt kuusk, kask- puud).
4. Laps kasutab kõnes objektide osade/ detailide nimetusi ( käpad, saba, rool).
5. Laps kasutab kõnes mõningaid liitsõnu ( tuttmüts) ja tuletisi ( täpiline, laulja).
6. Laps kasutab kõnes tuttavaid 2-3- silbilisi sõnu õiges vältes ja silbistruktuuris.
7. Laps hääldab sõnades õigesti lihtsamaid konsonantühendeid ( nt –nt, -lt, -mp jne.).
8. Laps tunneb täiskasvanu häälimise või rõhutatud hääldamise järgi kuulmise teel ära hääliku häälikute reas.
9. Laps tunneb ära ja nimetab üksikuid tähti, matkib lugemist ja kirjutamist.

SUHTLEMINE, JUTUSTAMINE, KUULAMINE

3 kuni 4 aastased lapsed
1. Laps vaatleb ja kirjeldab esemeid, nende üksikuid osi ja omadusi.
2. Laps võrdleb kahte nähtavat objekti ja pilti.
3. Laps tutvub kodu ja lasteaia lähedal asuvate ühiskondlike hoonetega (kauplus, kool) ja täiskasvanute tööga lasteaias
4. Laps õpib eristama erinevaid transpordivahendeid.

LAVASTUSMÄNGUD, LASTE JUTUSTAMINE, SUHTLEMINE
3 kuni 4 aastased lapsed

1. Laps oskab lauseid küsimuste abil koostada, oskab küsimuste abil (mänguasja, pildi abil) juttu koostada. Osaleb dialoogis (väljendab oma soove, küsib), algatab ise suhtlust.
2. Laps koostab mõnelauselise kirjelduse küsimuste abil tuttava pildi, looma või mänguasja kohta, jutustab pildiseeria järgi, öeldes iga pildi kohta ühe lausungi.
3. Laps oskab jutustada isikliku kogemuse põhjal, kasutab erinevat intonatsiooni ja hääletugevust.
4. Laps oskab täita lavastusmängudes rolle, kasutada iseloomulikku liikumist, häälitsusi ja kehaosade esiletoomist.
5. Laps mängib lavastusmängu tuttava kirjanduspala põhjal.
6. Laps loeb peast 1-2 realist luuletust.
7. Laps suhtleb meelsasti ja aktiivselt eakaaslastega.
8. Laps küsib täiskasvanult palju küsimusi ümbritsevate asjade kohta.
9. Laps kommenteerib tegevusi ja räägib hiljuti kogetust 2-3 lausungiga.

LASTEKIRJANDUS, LUGEMINE JA KIRJUTAMINE

3 kuni 4 aastased lapsed
1. Lapsele meeldib kuulata juttu ja luuletusi, aru saada nende sisust, osata vastata küsimustele ja ise jutustada.
2. Lapsel kasvab huvi ja armastus raamatu vastu, ta õpib raamatut hoidma.
3. Lastel kujuneb ühise kuulamise oskus, oskus loetu sisust aru saada ja illustratsioone vaadata. Laps tunneb ära ja nimetab üksikuid tähti.
4. Laps oskab peast lugeda 2-3 lühikest luuletust (4-8 rida).
5. Laps oskab eristada juttu luuletusest, oskab hinnata tegelaste käitumist ja aru saada kirjanduspala süžee arengust.
6. Laps osaleb õpetaja jutustuses, jätab meelde jutus kasutatud kujundlikke sõnu.
7. Laps eristab proosateksti luulest, matkib lugemist ja kirjutamist.
8. Laps tunnetab rahvalaulu rütmi ja riimi.
9. Lapses ärkab huvi raamatu illustratsioonide vaatamise vastu, ta ära tunneb ära illustratsioonidel olevaid esemeid, teab nende nimetusi ja omadusi (suurus, värvus).



VALDKOND EESTI KEEL KUI TEINE KEEL

EESMÄRGID
Laps tunneb huvi eesti keele ja kultuuri vastu.
Laps soovib ja julgeb eesti keeles suhelda nii eakaaslastega kui ka täiskasvanutega.
Laps tunneb ära ja saab aru eestikeelsetest sõnadest ja lihtsamatest väljenditest.
Laps kasutab lihtsamaid eestikeelseid sõnu ja väljendeid igapäevases suhtlemises.

SISU
Kuulamine.
Kõnelemine.
Eesti kultuuri tutvustamine.

KAVANDAMINE JA KORRALDAMINE
Peetakse oluliseks eesti keelt kuulata ja omandada keeleoskus tegevuste käigus, kus sõnalist suhtlemist toetab kontekst.
Pööratakse erilist tähelepanu erinevate meelte kaasamisele ja näitlikustamisele.
Suunatakse last õpitavat keelt kasutama igapäevategevustes ning suhtlemisel, luuakse selleks lapsi huvitavaid olukordi.
Korratakse õpitut erinevates kontekstides ja suhtlussituatsioonides, keeleõpet seostatakse teiste tegevustega ( laulmine, liikumine, käeline tegevus jm.).
Valitakse lugemiseks pildirikkaid ja lihtsama keelega raamatuid.
Õpetaja rõhutab õige kõne mudelite kasutamist ja osutab vigadele delikaatselt, sõna või fraasi korrektsena korrates.
Rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus toimub eesti keeles, omandavad mitte-eesti kodukeelega lapsed eesti keele lõimitud tegevuse kaudu või täieliku keelekümbluse metoodikat rakendades.
Eesti keele õppe kavandamisel arvestatakse laste arengutaset ja vanust.
Erivajadustega lapsele koostatakse eesti keele kui teise keele õpetamiseks vajadusel individuaalne arenduskava.



VALDKOND MATEMAATIKA

EESMÄRGID
Laps rühmitab esemeid ühe-kahe tunnuse alusel ja võrdleb esemete hulki.
Laps järjestab esemeid suuruse ja asenditunnuste põhjal.
Laps tunneb lihtsamaid ajamõisteid ja kirjeldab ning järjestab oma igapäevategevusi.
Laps mõtestab loendamistegevusi ja seoseid arvude reas.
Laps mõistab mõõtmistegevust ja olulisemaid mõõtühikuid.
Laps tunneb ja kirjeldab geomeetrilisi kujundeid.
Laps näeb matemaatilisi seoseid igapäevatoimingutes.

KAVANDAMINE JA KORRALDAMINE
Last suunatakse nähtuste ja esemete maailma korrastama, kujundama ja selles orienteeruma, mille tulemusel laps avastab esemetevahelisi seoseid, leiab esemete erinevusi ja sarnasusi, oskab esemeid järjestada, rühmitada ja loendada.
2. Last harjutatakse määrama enda asukohta ümbritsevate esemete suhtes,
orienteeruma ajas ja kasutama vastavaid mõisteid oma tegevuse kirjeldamiseks.
Last suunatakse kasutama erinevaid aistinguid (nägemis-, kuulmis-, haistmis- ja kompimisaisting) ning matemaatikaga seostatakse mäng, vaatlused, vestlused ja igapäevatoimingud.
Last suunatakse ümbritsevat keskkonda matemaatiliselt kirjeldama .
Toetatakse lapse üldistuseni jõudmist ja mõistete kujundamist erinevates objektides sarnaste ning erinevate tunnuste ja omaduste vaatlemise, võrdlemise, kirjeldamise ja sõnastamise kaudu.

SISU
Hulgad, loendamine ja arvud, arvutamine.
Suurused ja mõõtmine.
Geomeetrilised kujundid.

AINEKAVA

3 kuni 4 aastased lapsed
1. Laps tunneb ja nimetab värve. Põhivärvide kordamine. Uued värvid: pruun, lilla. Värvitoonide eristamine: hele- tume.
2. Laps tutvub kujunditega: nelinurk, kolmnurk. Nurkade loendamine ja võrdlemine ringiga. Nelinurga ja kolmnurga kompimine ja leidmine teiste hulgast. Mustri tegemine. Paberi (ruudukujuline ) lõikamine.
3. Rühmitamine ja järjestamine. Kahe eseme järjestuse määramine: on suurem kui, on pikem kui, on väiksem kui, on lühem kui.
Kolme eseme järjestuse määramine: väike- suurem- veel suurem, suur- väiksem- veel väiksem jne.
Esemete rühmitamine ühe tunnuse järgi ( värvus, suurus, pikkus ).
4. Loendamine ja arvutamine. Hulga mõiste. Ühise tunnusega esemete hulk, esemete kuuluvus või mittekuuluvus hulka.
Arvu kolm moodustamine. Loendamine kolmeni. Arvude: neli, viis ja kuus tutvustamine. Esemete võrdlemine: rohkem, vähem.
5. Suurused ja mõõtmine. Mõisted: kõrge- madal, raske- kerge. Esemete võrdlemine suuruse, kõrguse, pikkuse järgi. Mõisted: suurem- väiksem- ühesuurused, pikem- lühem- ühepikkused, raskem- kergem- üheraskused.
6. Orienteerumine ruumis. Mõisted: ees- taga, üleval- all, all- peal. Esemete asukoha kirjeldamine teiste esemete suhtes. Ruumi jaotamine: ees- taga.
7. Orienteerumine ajas. Mõisted: öö ja päev, eile ja täna, kiiresti ja aeglaselt.


VALDKOND KUNST

EESMÄRGID
1. Laps tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest.
Laps kujutab isikupäraselt ümbritsevaid esemeid, sündmusi ja oma kujutlusmaailma.
Laps vaatleb, kirjeldab ja kujundab ümbritsevat ja tarbeesemeid.
Laps kasutab õpitud voolimis-, joonistamis- ning maalimisvahendeid- ja võtteid.
Laps kasutab materjale ja tööriistu ohutult ning sihipäraselt.
Laps vaatleb kunstiteoseid ja kirjeldab nähtut.

KAVANDAMINE JA KORRALDAMINE
1. Lapsele antakse võimalus saada elamusi, tunda rõõmu ja rahulolu ning tal on võimalus väljendada oma maailmanägemist.
2. Last suunatakse vaatlema ja voolides, joonistades, maalides ning meisterdades kasutab laps vaatlustel tehtud tähelepanekuid.
3. Teemasse sisseelamiseks kasutatakse mängu, muusikat, lihtsaid lavastusi, jutukeste lugemist jm.
4. Arvestatakse, et lapse jaoks on oluline teha loomiseks ja lahenduste leidmiseks katsetusi ning avastusi, otsida ja saada vastuseid küsimustele, rakendada loovalt omandatud oskusi .
5.Last julgustatakse kasutama ja katsetama tema enda poolt pakutud lahendusi töö mitmekesistamiseks ning ergutatakse lapse kujutlus- ja algatusvõimet, jälgides, et säiliks lapse isikupärane eneseväljendus.
6. Kunstitegevusi viiakse läbi ka õues, samuti kasutatakse kunstitegevust teiste valdkondade õppe- ja kasvatustegevuste osana. Joonistatakse nii paberile, kivile, puidule, liivale või kombineeritakse erinevaid materjale.
7. Last suunatakse tehtut analüüsima, selgitama, miks ta kujutas esemeid, nähtusi just sellisel viisil, milliseid materjale ja tehnikaid kasutas ning kuidas oma tööga rahule jäi.
8. Kaaslaste töösse heatahtliku suhtumise kujundamisele aitab kaasa, kui analüüsitakse nii laste töid kui ka kunstiteoseid ning oma hinnangut põhjendatakse.

SISU
Kujutamine ja väljendamine: mõtete, tunnete edasiandmine nähtaval kujul.
Kujundamine: objektile esteetilise lisaväärtuse andmine.
Tehnilised oskused: voolimine, joonistamine, maalimine, meisterdamine.
Kunstiteoste vaatlemine, vestlused kunstiteostest, kunstist.

Joonistamine
3 kuni 4 aastased lapsed
1. Ümmarguste, ovaalsete, kolm- ja nelinurksete vormidega esemete järjestikuline ja vaba kujutamine paberil.
2. Mustri koostamine pintslijälgedest jm. Mustri paigutamine ribale, ringile, ruudule.
3. Värvide tundmine ja vaba kasutamine.
4. Esemete, loomade ja inimeste detailne kujutamine. Inimfiguur.
5. Poisi ja tüdruku välimus, inimese kujutamine.
6. Kandiline kinnisvorm, ümar- ja kandilise kinnisvormi ühendamine erisuunaliste joontega.
7. Ristuvate, horisontaalsete ja vertikaalsete joonte tõmbamine.
8. Loomade (kass, jänes), loodusvormide (puud, lilled) joonistamine.
9. Osata teha templitrükki.

Voolimine
3 kuni 4 aastased lapsed
1. Rullida silindrikujuline plastiliin peenemaks, ümardada, teravdada, lamedaks vajutada ja siluda silindri otsi.
2. Osata vajutada kerast õhukest ketast ja keerata selle servi ülespoole.
3. Osata vajutada lohke kerasse või silindrisse.
4. Kujutada lihtsaid esemeid, liites kokkuvajutamise teel tuttavaid vorme ja lisada detaile (2- 3 osa). Rõnga moodustamine pulgast.
5. Venitada suuremast vormist välja väiksemaid ( saba, kõrvad ).
6. Kujutada algeliselt inimest, loomi, linde.
7. Osata siluda liitekohti ja ilmestada voolinguid täppidega.

Kleepetöö
3 kuni 4 aastased lapsed
1. Geomeetrilistest kujunditest ornamendi koostamine ribal, ruudul, ringil.
2. Mitmest osast koosnevate esemete kleepimine.
3. Lõikamine kääridega.
4. Laps oskab kolmnurka ruudust välja lõigata.
5. Laps koostab ja kleebib mitmeosalisi esemeid ja kujundeid.
6. Kasutada värvirütmi ja säilitada kujundite vahel väikest vahemaad.
7. Piltide koostamine.
8. Liimipintsli (liimipulga) käsitsemine. Lapp.
9. 2-3 osalise kujundi ladumine ja kleepimine.
10. Aluspinna otstarbekas kasutamine

VALDKOND MUUSIKA


EESMÄRGID
Laps tunneb rõõmu laulmisest ja musitseerimisest.
Laps suudab keskenduda kuulatavale muusikapalale.
Laps suudab ennast loovalt väljendada laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu.
Laps suudab musitseerida nii koos teistega kui ka üksi.

KAVANDAMINE JA KORRALDAMINE
Esikohal on emotsionaalne ja aktiivne muusikaalane tegevus.
Lapsel kujundatakse ja arendatakse muusikalis- loomingulisi võimeid, samuti kultuurilis- sotsiaalset aktiivsust ning väärtushinnanguid.
Arvestatakse lapse individuaalseid eeldusi ning toetutakse eduelamusele ja tunnustusele.
Muusikat kasutatakse lõimiva tegevusena ka teistes valdkondades. Muusika on igapäeva osa nii argi-, kui pidulike sündmuste puhul.
Seostatud on muusika kuulamine, laulmine, pillimäng, muusikalis-rütmiline liikumine, mängud ja tantsud.
Muusikapalade valikul arvestatakse laste huvidega ning ea-ja jõukohalisusega.

SISU
Laulmine
Muusika kuulamine
Muusikalis-rütmiline liikumine.
Pillimäng

AINEKAVA
3 kuni 4 aastased lapsed
Laulmine. Osata laulu alustada ja lõpetada koos õpetajaga, arendada oskust sobitada oma hääl teistega. Arendada laulus diktsiooni. Rütmilised ja metoodilised kajamängud. Kujundada järellaulmise oskust ja oskust koos laulda.
Muusika kuulamine. Tuttavate laulude äratundmine. Palade esitamine erinevas tempos, registris ja dünaamikas. Laste kuuldekujutluse arendamine. Kuuldud muusika iseloomustamine, laste fantaasia arendamine. Kuulata lindilt looma- ja linnuhääli.
Muusikalis-rütmiline liikumine. Ringi moodustamine ja hoidmine liikumises. Osata teha liikumises rõhksammu, hüplemist, liikumist vahenditega, paaris keerutamist ja rütmis plaksutamist. Osata muusika järgi rütmiliselt kõndida ning joosta. Osata eristada madalaid ja kõrgeid helisid, vaikset ja valju muusikat.
Pillimäng. Rütmipillide kasutamine rütmitunde arendamiseks ( kõlapulgad, triangel, kellukesed, trumm, tamburiin). Tempode, dünaamika ja registrite võrdlemine.
Kasutada ja võrrelda käte ja jalgade poolt tekitatavaid helisid: plaksutamine, patsutamine, koputamine, trampimine. Rütmiharjutused.



VALDKOND LIIKUMINE

EESMÄRGID
Laps tahab liikuda ja ujuda ning tunneb liikumisest ning ujumisest rõõmu.
Laps suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel.
Laps tegutseb aktiivselt üksi ja koos teistega.
Laps mõistab kehalise aktiivsuse olulisust inimese tervisele.
Laps järgib esmaseid hügieeni- ja ohutusnõudeid.
Lapsel kujuneb õige rüht ja korrigeeritakse ortopeedilisi patoloogiaid.
7. Laps saavutab ujumisoskuse.

KAVANDAMINE JA KORRALDAMINE
Põhiliikumised eeldavad igapäevast suunamist. Liigutusoskused, liikumisosavus, jõud, kiirus, vastupidavus, painduvus kujunevad ja arenevad tegevuste regulaarsel kordamisel.
Rikastatakse lapse liikumis- ja tegevusvõimalusi sportlik-arenduslike liikumisviisidega: rattasõit, suusatamine, uisutamine, ujumine.
Oluline on kõlbeliste põhimõtete ja enesekindluse kujundamine, regulaarne tegelemine kehaliste harjutustega, mis kujundavad positiivseid iseloomuomadusi..
Last suunatakse hindama oma oskusi, võimeid, koostööd, arvestama kaaslastega, kontrollima ja valitsema oma emotsioone ning mõistma ühe või teise kehalise harjutuse ning ujumise vajalikkust.
Mitmekesistatakse põhiliikumiste, koordinatsiooni, rühi, tasakaalu, liikumisvõime ja peenmotoorika (täpsus, oskus kontrollida näo- ja sõrmelihaseid) arendamist ja tagasiside andmist.

SISU
Kehalise kasvatuse alased teadmised: ohutus, enesekontroll ja hügieen.
Põhiliikumised.
Liikumismängud.
Erinevad spordialad.
Tants ja rütmika.
Ujumine.
Sobitusrühma ravivõimlemine.

AINEKAVA
3 kuni 4 aastased lapsed
Eesmärgid:
1. Laps kõnnib ja jookseb vabalt ja loomulikult käte ning jalgade koordineeritud tööga.
2. Laps sooritab erinevaid kõnni- ja jooksuharjutusi.
3. Laps hüpleb kahel jalal pehmelt maandudes.
4. Laps oskab veeretamisel palli tugevalt ära lükata, püüda palli pihkudele.
5. Laps oskab tasakaalu säilitada.
6. Laps oskab koos tegutseda, sooritada harjutusi koos ühises tempos ja vastavalt õpetaja
demonstratsioonile.
7. Laps oskab sõita tõukerattal, kelguga, suuskadega (ilma keppideta).
8. Laps huvitub liikumismängudest ja harjutuste sooritamisest vabal ajal.
9. Laps mängib sõbralikult, täites põhilisi mängureegleid.
Kehalise kasvatuse alased teadmised: ohutus, enesekontroll ja hügieen
1. Laps sooritab harjutusi õpetaja korralduse ja sõnalise seletuse järgi.
2. Laps järgib meeldetuletamise korral hügieeninõudeid.
3. Laps kasutab liikumistegevuses võimlemisriideid.
4. Laps kannab jalgrattaga või tõukerattaga sõites kiivrit. Viibides rühmaga väljaspool
lasteaia territooriumit ohutusvesti.
Põhiliikumised:
Kõnd ja jooks: Kõnd kolonnis ühekaupa ja paarides. Kõnd ringjoonel kätest kinni hoidmata, peatumine märguandel, kõnd suuna muutmisega, sik-sakina esemete vahel, päkkadel.
Põlvetõstekõnd, juurdevõtusammuga otse küljega kõnd, kõnd rütmi plaksutades, kõnd läbisegi, lühikese ja pika sammuga. Jooks kergelt päkkadel, jooks kolonnis ühekaupa vahet hoides, jooks terve rühmaga, jooks kitsal rajal otse ja sik-sakina, ringjoonel ja püüdja eest põgenejat puudutades. Läbida kiirelt 10-20 m, läbisegi jooksult koguneda, joosta aeglases tempos kuni 160 m. Joosta järjest 50 kuni 60 sek. Teatejooks vahendit vahetades.
Hüplemine ja hüpped: Sulghüplemine paigal kahel jalal, edasi liikudes 2-4 m, pööretega ühele ja teisele poole, kükist üleshüppel puudutada eset. Hüpe üle esemete 15-25 cm, hüplemine üle 4-6 joone ( vahe 30 cm ), hüpe rõngast rõngasse, kaugushüpe paigalt 40 cm, allahüpe 15-30 cm, täpsushüpe rõngasse, sulghüplemine 10 hüpet 2x3 puhkust. Hüplemine harki kokku, harkishüplemine, hüplemine ühel jalal. Kaugushüppe tutvustamine.
Visked ja püüdmine. Üksteisele palli veeretamine ( vahemaa 1,5-2 m.), veeretamine esemete vahel, väravate alt ( kaugus 1,5- 2 m ), esemete pihta. Palli veeretamine kaldlaualt väravast läbi. Palli viskamine maha ja püüdmine 2-3 korda järjeÜldarendavad harjutused. Vahenditega ja vahenditeta, erinevatest lähteasenditest: seistes, istudes, kõhuli, selili, rististes, harkseisus; käed puusal, kõrvalt üles ja langetada; anda ese ühest käest teise ees, ülal, seljataga; käteplaks ees, käed selja taha. Käed ette pöörates pihkusid, liigutada sõrmi ja rannet; käed üles, tõus päkkadele, sirutada jalg ette, taha, kõrvale, varbale; 2 -3 poolkükki; kükk, käed põlvedel, kägardumine, haarates ümber põlvede; põlvetõsted, puudutades kätega põlvi; painutus ette; kerepöörded vasakule ja paremale seistes ja istudes; toengistes sirutada ja kõverdada jalgu, tõsta; asetada jalad istes harki, risti; istes ja põlvituses painutused ette; selili jalgade tõsted ette vahelduvalt ja koos; selili jalgrattasõit; selili kõverdada ja sirutada jalgu; pöörata kõhult selili ja tagasi.
Käed ülal; kõhuli, tõsta rindkere, käed kõrval; kohanemine võimlemispalliga; harkpõlvitusest iste säärte vahel; kõnd liistul; esemete tõstmine varvastega.
Matkimisharjutused. Hiirejooks, vihmapiisad, kummipall, torn, konnad, puuoksad, palgi veeretamine, uss roomab, koerajooks, kukekõnd, hiiglase kõnd, kääbuse kõnd, karu kõnd,
jänesed, ujumine, vurr, puuraiumine, autosõit, suusatamine, jahimehed ümber lõkke, pingviinikõnd, krokodill, ämblikud, liblikad, lennukid, linnukesed.
Mängud jääl, lumel, õues. Kõnd ja jooks sügavas lumes, vallidelt alla hüppamine, üle ja peale astumine, lume vedamine kelkudel, tee puhastamine labidaga, tühja kelgu vedamine ümber tähise, lumepalli valmistamine ja vise, suure lumepalli valmistamine ja lumememme kokkupanek, käbide korjamine ja viskamine, kõnd ja jooks märgistatud teel, jälgede otsimine, libisemine jääl õpetaja abiga.
Liikumismängud. Laps mängib 2-4 reegliga liikumismänge, pingutab ühise eesmärgi nimel.st, pallivise kahe käega alt, vasaku ja parema käega, kahe käega ülalt üle nööri, horisontaalsesse märklauda kahe ja ühe käega ( vahemaa 2-2,5 m ), vertikaalsesse märklauda kahe käega õla juurest ( kõrgus 1,5 m ).
Pallivise üles ja püüdmine. Hernekoti visked läbi rippuva rõnga, liikuvasse märklauda. Kaugvise parema ja vasaku käega vähemalt 3-5 m., palli löök parema ja vasaku jalaga, palli
lükkamine kepiga, erinevate pallidega tutvumine, rõnga veeretamine.
Roomamine ja ronimine. Toengpõlvituses roomamine ümber esemete ja nende vahel, kõhuli, käpuli pugemine võimlemispingil esemete alt läbi. Ronimine üle võimlemispingi, mööda kaldlauda ja kaldredelit, ronimine varbseinal juurdevõtusammuga. Veeremine matil. Tirel õpetaja abiga.
Tasakaaluharjutused. Kõnd piiratud pinnal ( 15-20 cm ) pikkus 2-4 m., liistulaual, joont mööda, kaarredelil, võimlemispingil. Seis põrandal ühel jalal, keereldes paigal ühele ja teisele poole. Kõnd põrandale asetatud redeli pulkadel.
Riviharjutused. Rivistumine kolonni, viirgu, ringiks alarühmadena ja terve rühmaga, kasutades esemelisi orientiire. Oma koha leidmine rivis, pöörded paigal ümberastumisega orientiiride järgi. Rivistumine paaridesse. Peatumine märguandel ja ümber pöörd.
“Kass ja hiired”, “Jookse lipukese juurde”, “Leia oma kodu”, “Rong”, “Laisk koer”, “Linnud pesas”, “Jookse eest ära”; “Püüa sääske”, “Mättalt mättale”, “Jänesed puuris”, “Hiired sahvris”, “Ahvid”, “Taba keeglit”; “Kes viskab kaugemale?”, “Püüa palli”, “Viska ringi”, “Mõista, kelle hääleke”, “Leia ese”, “Üle oja”, “Üle silla”, “Kalad”; “Viska ja kükita”, “Hernekotid ringi”,” Lükka palli kepiga”, “Autod”, “Leia endale paariline”, maastikumäng.
Erinevad spordialad
Võimlemine- laps sooritab juhendamisel kuni neljast harjutusest koosnevat kombinatsiooni, hoiab oma kohta kolonnis, ringis ja viirus.
Sõit 3 rattalise tõukerattaga otse mõlema jalaga tõugates.
Kelgutamine, suusatamine- suuskade allapanek. Laps liigub suuskadel otsesuunas, kasutab käte abi .
Kepikõnd.
Tants ja rütmika
Laps sooritab muusika järgi imiteerivaid liigutusi, plaksutab ja liigub vastavalt rütmile. Hüplemine ja keerutamine vahendiga.